Será Ke Isin Rua Sedu Sai Obstákulu Ba Desenvolvimentu Nasional iha Futuru Timor Leste


Será ke isin rua sedu sai obstákulu ba desenvolvimentu nasional iha futuru Timor Leste

Hakerek Na’in:
Juvita Pereira Faria

Isin rua klaramente nudar previléjiu ida ba feto sira atu ultrapassa iha mundial, iha prinsípiu, inan mak ajente edukadora no kous lideransa iha mundial. Nune’e, papel feto iha mundial sai kontribuinte essensial iha desenvolvimentu rekursu humanu iha mundu, inklui Timor Leste. Tuir padraun internasional no konseitu Direitu Humanus konsidera isin rua mak direitu universal ida atu feto ida bele kous. Hateke fila fali ba kotuk, iha fulan ida liu ba, Debate Nasional ne’ebe organiza husi YLDP-TL ho tema ‘’ Será Ke isin rua sedu sai obstaulu ba desenvolvimentu Nasional iha futuru Timor Leste,’’ sai asuntu kontraversial tebes iha cidade Dili. Iha Tetun, termu ‘isin rua sedu’ ne’e uza atu deskreve kazu ne’be joven feto ida hetan isin rua maske seidauk kaben enkuantu nia sei iha hela eskola sekúndaria. [1]
Hakerek nain, hakarak ilustra simplesmente diferensia entre isin rua ne’ebe konsideradu nudar previléjiu ba feto no isin rua sedu ne’ebe sertamente rekoñese nudar obstákulu ba desenvolvimentu pessoal no la kontribui ba desenvolvimentu nasional iha futuru Timor Leste. Wainhira koalia konaba isin rua, mundu ohin loron haksolok ho sentimentu previléjiu haksumik iha sira  nia a’an tamba iha kapasidade atu bele fó moris ba ema (fo i’is moris ba umanu ida) iha mundu ne’e. Nune’e mos, isin rua nudar tarjetu principal ba feto no mane ida wainhira sira kuda domin ba malu no wainhira oficialmente rekoñese sira nia domin hodi deside sai ida deit tuir fiar relijioza hodi hetan bensaun liu husi simu sakramentu kaben, hafoin sira sei ho fuan haksolok hodi produz umanu ida tan mai mundu. Signifika husi isin rua maka, desizaun entre feto no mane ida iha sira nia relasaun. Disizaun akontese wainhira feto no mane iha konsiênsia ne’ebe hanesan inklui maturidade nudar fen ka laen ka iha ona responsabilidade moral sufisiente no karakter ka maturidade parental sufisiente, materialmente nato’on atu bele sustenta sira nia familia. Tuir konseitu harí’i família ne’ebe ideal, konsidera Isin rua mak desizaun ne’ebe forte no todan wainhira feto no mane hakarak moris hamutuk. Normalmente, idade Preparadu atu sai isin rua maka ema ne’ebe atinje minimal ba mane ho idade 30 no ba feto ho idade 28. Tamba sá konsidera idade 30 no 28 mak idade ideal atu kaben no isin rua?
Simplesmente, hakerek nain hakarak fo resposta nune’e; 1). Idade 30 ba mane mak idade ideal tamba psicolojikamente maturidade no responsabilidade husi parte mane foin konstrui no hahalok ne’ebe bele prience maturidade parental hahú mosu iha idade ida ne’e. 2). Razaun fundamental ba feto atu kaben minimal sira atinje idade 28 tamba iha idade ida ne’e mak idade prudutividade hanesan feto. Razaun seluk mak, 28 anos ba feto mak idade ida ne’ebe ideal no sentimentu nudar inan hahú mosu iha momentus sira ne’e.
Iha kontrariu, aspestu isin rua ne’ebe ohin ita hatemin nudar previléjiu ba feto atu sente no ultrapassa iha mundu. Oinsa ho isin rua sedu (Sedu – bele dehan katak lalais liu ou la preparadu)?
Tuir padraun legal iha Timor Leste idade ne’ebe konsidera bele iha desizaun rasik no bele aplika ona responsabilidade criminal maka sira ne’ebe atinje ona 17 anos, selae karik tenke iha konsentimentu husi inan-aman (Responsabilidade parental nafatin aplika), ba sira ne’ebé menus husi idade 17.
Polítika Nasional Joventude Timor Leste ne’ebe  konsidera joven mak idade husi 15-24 no rekoñese katak Joven mak futuru lideransa iha Timor-Leste. Iha prinsípiu desenvolvimentu foinsa’e hatuir katak, idade joven mak idade aprendizajen, tempu konstrui abilidade no deskobre talentu sira. Nune’e, kapasidade harí’i família seidauk iha no maturidade nudar parentes seidauk konstrui lolos. Oinsá Timor Leste bele avansa nudar nasaun joven ho kualidade iha mundu? Se númeru foinsa’e  ne’ebe isin rua sedu (La preparadu nudar parente) kontinua krese? Oinsá, inan ka aman minoridade bele eduka nia oan sé kapasidade ka muturidade nudar parente seidauk desenvolve? Oinsá mak sira bele benefisia ka sustentasira nia família sé nia kapasidade atu asesu ba kampu trabalhu la sufisiente tamba seidauk remata ensino sekundáriu no iha posibilidade bo’o atu desempregu? Oinsá  nia bele ho fiar a’an atu hanorin edukasaun sívika ho estandarte nudar parente? Oinsá nia bele maneja tempu sé nia sei ba hemu alkochol no ransu livre nudar joven iha nia sosiedade. Oinsá sé nia sai inan ka aman hafoin husik hela oan ba ema seluk hare no kuida, oinsá ita bele garantia labarik nia kresimentu pessoal nudar jerasaun Timor nian?
Iha parte seluk, wainhira ita asesu ba iha longu prazu ba desnvolvimentu umanu iha Timor Leste ne’ebe mensiona iha Planu Estratéjiku Nasional 2011/2030 ho tarjetu no objetivu ne’ebe klaru hodi aselera kresimentu ekonómiku no reduz moris kiak iha sosiedade Timor Leste, ne’e refleta ona konaba importánsia edukasaun iha Timor Leste, tamba iha prinsípiu edukasaun nudar xave esensial ba desenvolvimentu umanu iha ita nia rai. Iha planu estratéjiku ne’e mos rekoñese katak joven mak futuru lideransa Timor-Leste no sira mak kontribui ba transformasaun social no ekonomia soseidade nian.
Estatistikamente, Timor Leste nudar nasaun mais joven ba dala 15 iha mundu ho populasaun dominante liu  74% idade joven no desgargadu tutan ba idade menus husi 20 ho nia pursentu sinquenta (50%). Grupu Feto Parlamentar Timor Leste (GMPTL) serbisu hamutuk ho organizasaun nasional no ajénsia international sira halo ona peskiza no investigasaun ba esperiênsia ne’ebe rezulta isin rua sedu iha Timor Leste. Rezultadu peskiza hatudu katak 19% husi joven feto sira ne’ebe kaben ona antes sira atinje tinan 18 no iha 24% iha ona oan molok tinan 20. Ho rezultadu peskiza hirak ne’e, hakerek na’in bele sumariza katak, sé sosiedade Timor-Leste kontinua konsidera isin rua sedu ne’e normal iha sosiedade, oinsá ita hateke ba iha tempu naruk ba Rekursu Umanu Timor-Leste nian atu kontribui ba iha sektor desenvolvimentu Edukasuan, Económiku, Saúde no prespetiva ba futuru?
Isin rua sedu sertamente kontribui ba kuantidade Rekursu Umanu maibe la signifika katak bele kontribui ba desenvolvimentu Umanu. Iha Timor Leste, nesesidades urjente ba nasaun nia estabilidade no oinsa bele konstrui rekursu Umanu ho kualidade maka preciza investe ba kualidade duké kuantidade. Iha seitor desenvolvimentu edukasaun no ekonómiku, isin rua ne’ebe la preparadu bele prejudika kualifikasaun atu sai husi estandarte moris kiak no mukit hodi aselera kresimentu ekonómiku, sei la bele responde wainhira joven sira la konsegue investe sira nia tempu aprende, estuda no desenvolve sira nia abilidades ka skills tamba oportunidade ba sira hafoin – isin rua menus ba bebeik. Hanesan ezemplu, iha difikuldade barak atu joven feto sira fila ba eskola tamba la iha ema atu tau-matan ba sira nia oan, inan aman ka laen dalabarak la autoriza no hetan difukldades atu hatan ba stigma social.
Isin rua sedu liu tuir prespetiva saúde refleta tebes ho dadus Timor Leste ne’ebe hatudu katak inan adolescente ho tinan 15-19 iha taxa mortalidade kuaze dala rua liu duke inan sira ho idade tinan 20-24 ne’ebe tipikamente konsideradu nudar joven adultu ho númeru ( 1,037/100,000 vs. 534/100,000. Tamba ne’e organizasaun Saúde Mundial rekomenda atu evita isin rua antes halo tinan 20.[2]
Dadus peskiza recente husi Relatóriu Nasional Desenvolvimentu Umanu 2018, hatudu katak 45% joven husi idade 15-34 ne’ebe atinje edukasaun aas liu mak iha nivel edukasaun baziku. Iha parte seluk ho persentajen ne’ebe as ho 60% interese atu kontinua estudu no asesu ba formasaun profesional sira maibe iha deit 1/3 mak bele asesu ba informasaun no oportunidade sira.  Será ké los, isin rua sedu faz parte bo’ot iha kontribuisaun ba dadus hirak ne’e? 

Se nune’e duni, hakerek na’in hakarak konklui hodi rekomenda ba Governu no instituisaun relevante sira atu evita isin rua sedu iha Timor Leste no prepara kondisaun ba joven sira atu aprende no expresa sira nia skills no kualifikasaun sira iha sosiedade.

Abrasu,
JPF



[1] Isin Rua adolescente iha Timor Leste p. 7
[2] Isin rua adolescente no kaben sedu iha Timor Leste p. 4-7

Comments

  1. Informasaun diak!
    Tamba sa konkluzaun no rekomendasaun butuk hamutuk hodi rekomenda deit ba Estadu no Instituisaun relevantes? Estadu mak halo Isin rua sedu ka? Bele klarififika!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Erri Ferreira, Obrigada barak ba ita nia komentariu no kritika. Hau rekonese laos estado deit mak asumi responsabilidade ida. instituisaun relevantes seluk, familia, komunidade nia papel importantes mos iha kazu ida ne'e. Sei hadia iha publikasaun tuir mai. Cheers

      Delete

Post a Comment

Espetativa ho vizaun konstrutivu

Popular posts from this blog

KOMBATE VIOLÉNSIA HASORU FETO

Tamba sa Egoista?